Enne lugema hakkamist soovitame vaadata Rattaretke ülevaadet. (Flash 344KB)

4 päeva: 29.07.2000, laupäev - 01.08.2000, teisipäev
Läbitud tee: 403,35 kilomeetrit Keskmine kiirus: 18,5 km/h
Marsruut: Tartu - Mikitamäe - Haanja - Matsi - Antsla - Urvaste - Laatre - Otepää- Elva - Tartu
Ilm: Mida päev edasi seda ilusam ja päikselisem.

Kes käisid?
Kaks Tallinna Tehnikaülikooli teise kursuse informaatika tudengit, nimedega Heiko Vainsalu ja Meelis Vasser. Päritolult Virumaa inimesed/ poisid/ mehed/ tudengid (vastavad päritolu asulad: Tamsalu, Kunda). Sarnased tunnused: blondid, kõhnad, pikad, niidirullid.
Eristavad tunnused: Heiko - kahupea, Meelis juustupulkadega.

Miks käisid?
Aastal 1999 tegi Heiko üksinda rattamatka Peipsi järve äärde lõigule Kauksi - Mustvee. Ilusast Eestimaast ja lahedatest inimestest innustatuna, otsustas käia mõnes Eesti osas igal suvel. Mõeldud tehtud. 2000 aasta suve Juuli alguseni oli kõik väga hägune, kuid sihtmärgiks sai Lõuna-Eesti valitud juba eelmisel sügisel. Matkal käidi selleks, et näha Eestimaad ja eestlasi (sealhulgas grupikaaslasi). Lisaks sellele, oli see suvevaheajal (aktiivse) puhkamise kulminatsioon.

Ettevalmistused.
Tehtud ekskursioon-puhke-matkaks algasid ettevalmistused nädal enne väljasõitu. Heiko pani kokku esialgse marsruudi lihtsalt teeolude järgi (asfaldi peal võimalikult palju ja võimalikult kaugele, aga nii et ühtki lõiku kaks korda sõitma ei peaks). Seejärel sai Internetis otsitud vaatamisväärsused, mis Lõuna-Eestis võimalik leida. Seejärel sai välja selekteeritud need, mida oli soovi näha ja mis jäid tee äärde. Nende põhjal kokku pandud esialgne marsruut oli ca 450km pikk.
25.07.2000 said TTÜ kolmandas ühikas kokku Heiko, Meelis ja Kirsika (algselt oli nõus kaasa tulema ka Maarja, kuid ta oli laagris). Sel õhtul sai infot Meelis, mis marsruudil põhiline liikumine hakkab olema. Meelis võttis esialgsed skeemid kaasa ja tegi järgmiseks õhtuks koduseid töid Regio Atlase CD-ROM'iga. Et ühel meist tuli matkamise pärast tööluusi teha, siis olime sunnitud startima juba ees seisval laupäeval. Ja olidki ettevalmistused tehtud.

Ilm.
Tänavuse (2000) suve ilm on (nagu rahvas räägib) sitt suusa ilm. Kuid, et meie läksime suvitama, siis oli ilmateade siiski tähtsal kohal ja lootsime, et veab. Ilmaennustus lubas kohatist vihma (mida oli Tallinnas juba nädal aega sadanud) aga õhutemperatuuri lubati igaks järgnevaks matkapäevaks ühe võrra rohkem, kui eelmisele. Seega panime varustuse nimekirja igaks juhuks vihmariideid lootes, et neid vaja ei lähe. Parem karta, kui kahetseda.

Kui hommikul Tamsalust rongi peale asusime, siis paistis päike ja seda kuni Tartusse jõudmiseni. Kui ratastele asusime jäime varju. Päikest esimesel päeval peaaegu ei näinudki, kuid õnneks ei olnud tuult. Teisel päeval jätkus eelmise päeva ilm. Kuid kui hakkasime lähenema Võru maakonna keskusele (linna nimi ei tule momendil meelde), siis sai valdavaks päikesepaiste. Tuult ei olnud endiselt näha.

Tuult ikka veel näha ei olnud, kuid tunda andis see loodusnähtus kõvasti ning peamiselt just vastutuule näol. Kolmandal päeval oli päris troopika.
Hommikul oli taevas täitsa siniseks taotud aga päeva peale üksikud pilved siiski tekkisid.

Neljas ehk viimane päev: veel kuumem ja veel tuulisem kui eelmised päevad. Kõik oli ilus Otepäält Tartuni. Ranna ilm, mida sel suvel veel olnud ei ole. Kuid Tartusse jõudes jäime siiski vihma kätte, mis oleks meie Grand Finale peaaegu läbimärjaks teinud. Kuid õnneks kestis vihm ainult ½tundi.
 

Kokkuvõtteks:
ilmaga vedas. Tasub riskida. Tulemus ehk moraal (lugeda peale reisi kirjelduse läbilugemist).
Kui kahtled oma asukohas, siis küsi kohalikelt. Kui ei kahtle, küsi ikkagi. Kui keegi sulle teed juhatab, siis küsi veel vähemalt kahe inimese käest sama teed, sest nii saad teada lühima tee otsitava kohani.
Kui tahate pilte teha, siis:
(1) ärge seebikarbiga pildistatavat/pildistavaid narri, võtta kaasa korralik ja kallis masin;
(2) enne torni ronimist, kontrolli egas film täis ole saanud;
(3) korralikult valgustatud piltide saamiseks tuleb kaasa võtta kaks 300 vatist teatri valgustit.
Kui ujuma lähed, siis ära poidest kaugemale uju.
Ja kui ikka veel pildistad, siis tee seda objektile/inimesele võimalikult lähedalt.

Kokkuvõttena jäime reisiga rahule. Isegi siis kui mõned planeeritud vaatamisväärsused nägemata jäid.

Tugeva euro-integratsiooni surve all ei tohiks ära unustada, seda mida pakub meile meie endi kodu. Eestimaa tuleb avastada enne Euroopat. Kui Leevi Jaan, Tõstamaa Juhan ja Narva Ivan on sinasõbrad, siis on mõtet minna puhkama väljapoole koduvabariiki.

Tulevik:
Matka/reisi/retke/ekskursiooni tulemus on see, et järgmisel aastal on plaan minna saartele. Marsruut üldisel kujul: (Vormsi-)Hiiumaa-Saaremaa-Abruka-(Ruhnu)-Muhu(-Kihnu) kokku 6-7 päeva.
Et matkajate nimekiri veel lahtine, siis on võimalik saada mõnevõrra täpsemat infot korralduse kohta ning enda registreerida aadressil: . NB! Registreerimine ei taga gruppi sisse arvestamist. Tugevamad võimalused matkale pääsemiseks on neil, kes Heiko ja/või Meelisega varemat ajast tuttavad.
Registreeruda võivad nii poisid kui tüdrukud. Maksimaalne grupi suurus - 6 inimest.

Kohtumiseni tuleval suvel!!! Saared, siit me tuleme.

Meelis:
Rattamatk oli uudne kogemus, ning tuleb tunnistada - hakkas meeldima. Enne reisi kahtlesin kõvasti, kas viitsin päevas sadat kilomeetrit sõita aga välja tuli, et see on käkitegu.
Jalgratasteks oli pool aastat vana Scott ja aasta vana, vähe kasutatud Eldorado. Ime läbi ei purunenud ükski ratta kumm. Scottil oli peale reisi tagumise ratta muster ainult oma millimeeter veel järgi.
Minul Heikoga oli väga hea läbisaamine, see et olime kahekesi oli jumala normaalne, üksi oleks olnud igav.
Reisil aju puhkas täiesti töö mõtetest. Näiteks ei läinud meil jutt kunagi arvutite või tehnika peale.

hakka lugema - I päev